Uimastamiseelne šokk
Uimastamiseelse šoki saab lind juhul kui tema tiivad satuvad voolu all olevasse vette varem kui pea.
Kalkunite puhul soodustab uimastamiseelse šoki saamist tema kehakuju. Kui kalkunid pea alaspidi liinil ripuvad, ulatuvad nende tiivad peadest madalamale. See tähendab, et kalkunite tiivad satuvad voolu all olevasse vette varem kui pea, mille tulemusena tekib uimastuseelne šokk. Kanade, partide puhul on tähtis, et vesi ei voolaks uimastusvanni sisenemise kaldteest üle. Juhul kui kaldtee uimastusvanni sisenemisel on märg, võib tekkida kontakt vooluga ning linnud saavad valusa uimastamiseelse šoki, tagajärjeks võivad olla luumurrud tiivas, verevalumid rinnalihastes.
“Luigekaelsus”. Nii pardid kui haned suudavad muuta oma pea asendit keha asendist peaaegu sõltumata, sellest ka termin “luigekaelsus”. Veevanni-uimastite ehitus põhineb linnu pea (seega tema aju) kontakti viimisel vee-elektroodiga. Kalkunite puhul kui (kaela alaosa ja kehapiirkond on vette kastetud) keha on veega kontaktis – pead aga hoiab kalkun veest väljas – voolu sisselülitamisel surub lind pea vee alla. Partide ja hanede puhul see alati nii ei juhtu. Esialgselt võib linnu pea olla vee all, kuid voolu sisselülitamisel ta tõstab pea veest välja: süda seiskub uimastamisel kui pea pole vees. Tapmine enne uimastamist on keelatud.
järgneval lingil klikkides
Uimastamiseelsest elektrišokist loe täiendavalt järgneval lingil klikkides http://www.hsa.org.uk/Resources/Publications/Technical%20Notes/TN16.pdf
Kalkunite puhul soodustab uimastamiseelse šoki saamist tema kehakuju. Kui kalkunid pea alaspidi liinil ripuvad, ulatuvad nende tiivad peadest madalamale. See tähendab, et kalkunite tiivad satuvad voolu all olevasse vette varem kui pea, mille tulemusena tekib uimastuseelne šokk. Kanade, partide puhul on tähtis, et vesi ei voolaks uimastusvanni sisenemise kaldteest üle. Juhul kui kaldtee uimastusvanni sisenemisel on märg, võib tekkida kontakt vooluga ning linnud saavad valusa uimastamiseelse šoki, tagajärjeks võivad olla luumurrud tiivas, verevalumid rinnalihastes.
“Luigekaelsus”. Nii pardid kui haned suudavad muuta oma pea asendit keha asendist peaaegu sõltumata, sellest ka termin “luigekaelsus”. Veevanni-uimastite ehitus põhineb linnu pea (seega tema aju) kontakti viimisel vee-elektroodiga. Kalkunite puhul kui (kaela alaosa ja kehapiirkond on vette kastetud) keha on veega kontaktis – pead aga hoiab kalkun veest väljas – voolu sisselülitamisel surub lind pea vee alla. Partide ja hanede puhul see alati nii ei juhtu. Esialgselt võib linnu pea olla vee all, kuid voolu sisselülitamisel ta tõstab pea veest välja: süda seiskub uimastamisel kui pea pole vees. Tapmine enne uimastamist on keelatud.
järgneval lingil klikkides
Uimastamiseelsest elektrišokist loe täiendavalt järgneval lingil klikkides http://www.hsa.org.uk/Resources/Publications/Technical%20Notes/TN16.pdf