Lindude tapmine ja töötlemine universaalsel konveierliinil Stork
Hollandi firma Stork on välja töötanud eluslindude varumise integreeritud GP-konteineri abil. Võrreldes traditsioonilise (standardkastides mõõtmetega 850 x 600 x 300 mm, mahutavusega ca 35 kg) varumisega on GP-konteineril järgmised eelised:
Konteinerite nurgad ja raami osad on valmistatud galvaniseeritud terasest, põrandad ja küljed sünteetilisest materjalist spetsiaalse perforeeringuga, uksed alumiiniumist. Konteiner on varustatud liikuvate pindadega, mis teeb võimalikuks tema suure avatuse. Viimane asjaolu on oluline eluslindude vigastuste vältimisel (konteinerite täitmine eluslindudega on lihtne). Kui tühi korrus konteinerist on täis, kaetakse see järgmise korruse põrandaga ja nii moodustub uus korrus. Lindude arv konteineris sõltub nende elusmassist, klimaatilistest tingimustest. Üks konteiner mahutab ca 320-380 kg. Igas konteineris on neli korrust.
Hollandi firma Stork on välja töötanud eluslindude varumise integreeritud GP-konteineri abil. Võrreldes traditsioonilise (standardkastides mõõtmetega 850 x 600 x 300 mm, mahutavusega ca 35 kg) varumisega on GP-konteineril järgmised eelised:
- pole vaja eriseadmeid konteinerite ümberpaigutamiseks; seda nii farmis kui töötlevas ettevõttes;
- võrreldes tavaliste plastikkastidega esineb lindudel vähem kahjustusi;
- konteinerite täitmine on kiirem ja kergem, töökulu väheneb 40-60%;
- konteinerite tühjendamine toimub automaatselt.
Konteinerite nurgad ja raami osad on valmistatud galvaniseeritud terasest, põrandad ja küljed sünteetilisest materjalist spetsiaalse perforeeringuga, uksed alumiiniumist. Konteiner on varustatud liikuvate pindadega, mis teeb võimalikuks tema suure avatuse. Viimane asjaolu on oluline eluslindude vigastuste vältimisel (konteinerite täitmine eluslindudega on lihtne). Kui tühi korrus konteinerist on täis, kaetakse see järgmise korruse põrandaga ja nii moodustub uus korrus. Lindude arv konteineris sõltub nende elusmassist, klimaatilistest tingimustest. Üks konteiner mahutab ca 320-380 kg. Igas konteineris on neli korrust.
Toodetakse ka konteineri pikendatud varianti. Sellise konteineri pikkus on 1,90 m ning ta on jaotatud kahte ossa, igas neli korrust. Sellel konteineril pole liikuvaid põrandaid.
Transpordi ajal tuleb kindlustada küllaldane ventilatsioon ja kaitse külma eest.
Tapamajas tõstetakse konteinerid konveierliinile, kus toimub automaatne kaalumine, konteineri tühjendamine, lindude riputamine, konteineri pesu.
Konteineri tühjendamine toimub automaatselt, konteiner kallutatakse sellise nurga all, mis tagab lindude sujuva maandumise transportööri lindile. Konteiner kallutatakse tagasi ja elektrooniline süsteem kontrollib kas konteiner on tühi.
Kui mõni lind jäi konteinerisse, siis korratakse konteineri kallutamist, kui ka nüüd jäi mõni lind konteinerisse, lülitub tööle alarm.
Lai transportöörlint viib linnud pöördlauale, kust nad riputatakse tapaliinile. Transportöörlindi kohalt imeb ventilaator pidevalt õhku välja, mis väldib tolmu levikut.
Tühjendatud konteiner sõidab uuesti üle kaalu ning suunatakse läbi eelpesuri, kus ta pihustatakse kokku pesuainega mustuse lahtiligunemiseks. Seejärel liigub konteiner lõpliku pesu- ja desinfektsioonikambrisse. Puhastatud konteinerite korrused suletakse automaatselt enne liinilt maha võtmist.
Konteineri põrandate spetsiaalne perforeering tagab:
Transpordi ajal tuleb kindlustada küllaldane ventilatsioon ja kaitse külma eest.
Tapamajas tõstetakse konteinerid konveierliinile, kus toimub automaatne kaalumine, konteineri tühjendamine, lindude riputamine, konteineri pesu.
Konteineri tühjendamine toimub automaatselt, konteiner kallutatakse sellise nurga all, mis tagab lindude sujuva maandumise transportööri lindile. Konteiner kallutatakse tagasi ja elektrooniline süsteem kontrollib kas konteiner on tühi.
Kui mõni lind jäi konteinerisse, siis korratakse konteineri kallutamist, kui ka nüüd jäi mõni lind konteinerisse, lülitub tööle alarm.
Lai transportöörlint viib linnud pöördlauale, kust nad riputatakse tapaliinile. Transportöörlindi kohalt imeb ventilaator pidevalt õhku välja, mis väldib tolmu levikut.
Tühjendatud konteiner sõidab uuesti üle kaalu ning suunatakse läbi eelpesuri, kus ta pihustatakse kokku pesuainega mustuse lahtiligunemiseks. Seejärel liigub konteiner lõpliku pesu- ja desinfektsioonikambrisse. Puhastatud konteinerite korrused suletakse automaatselt enne liinilt maha võtmist.
Konteineri põrandate spetsiaalne perforeering tagab:
- 10-30% surmajuhtumite vähenemise;
- sõnnikuhaisu eraldumise;
- optimaalse ventilatsiooni;
- optimaalse temperatuurikontrolli;
- kuivad linnud;
- eriline profiil ei lase ülemiste lindude väljaheiteid sattuda alumistele;
- see profiil annab kanadele jalgade alla parema toetuspinna.
Uimastamine. Firma Stork on välja töötanud vesivanni põhimõttel uimastusaparaadi. Korrektne uimastamine kindlustab õige veretustamislõike. Uimastamisel on välistatud lindude kokkupuude uimastusaparaadi mistahes mehaaniliste osadega. Uimastusaparaadi korpus on ehitatud plastikust ja vesivannil on automaatne veetaseme kontroll, seetõttu on tagatud ohutus. Pinget saab muuta reostaadiga. Uimastusseadme kõrgus on lihtsalt reguleeritav.
Veretustamine. Automaatses seadmes lõikab ketasnuga läbi jugulaarveeni ja unearteri näotüve vasakult poolt pea tagant nii, et pea jääb seotuks hingekõri ja söögitoruga (neid ei vigastata). Pea ja kael fikseeritakse enne lõike tegemist spetsiaalse teo abil. Pea ja kaela fikseerimine hoiab ära kaela murdumise ning lindude šoki. Sellise fikseerimise korral langevad ära ka probleemid, mis on tingitud lindude ebaühtlasest pikkusest; ka tiibade vigastused lõike ajal on välistatud.
Loendamine. Loendur loendab kõiki rippuvaid linde. Töötab ta elektromagnetiliste impulsside põhimõttel; reageerib riputi läbipaindele. Seega loendab ka neid linde, mis ripuvad näiteks tiibapidi, ühtjalgapidi jne. Loenduri võimsus kuni 300 pead/h; läbipaine 4,3 mm.
Loendamine. Loendur loendab kõiki rippuvaid linde. Töötab ta elektromagnetiliste impulsside põhimõttel; reageerib riputi läbipaindele. Seega loendab ka neid linde, mis ripuvad näiteks tiibapidi, ühtjalgapidi jne. Loenduri võimsus kuni 300 pead/h; läbipaine 4,3 mm.
Kupatamine võib toimuda kolmel meetodil.
A. Kupatamine madala temperatuuri juures (pehme kupatamine) 50-52 °C, 2,5-3 minutit. Enamus epidermisest jääb järgneval töötlemisel naha külge.
B. Kupatamine keskmise temperatuuri juures (pooltugev kupatamine) 54-56 °C, 2 minutit. Osa epidermisest jääb järgneval töötlemisel naha külge.
C. Kupatamine kõrge temperatuuri juures (tugev kupatamine) 59-61 °C, 1,5 minutit. Epidermis eemaldub katkumisseadmetes täielikult.
A. Kupatamine madala temperatuuri juures (pehme kupatamine) 50-52 °C, 2,5-3 minutit. Enamus epidermisest jääb järgneval töötlemisel naha külge.
B. Kupatamine keskmise temperatuuri juures (pooltugev kupatamine) 54-56 °C, 2 minutit. Osa epidermisest jääb järgneval töötlemisel naha külge.
C. Kupatamine kõrge temperatuuri juures (tugev kupatamine) 59-61 °C, 1,5 minutit. Epidermis eemaldub katkumisseadmetes täielikult.
Et optimeerida kupatusprotsessi, on firma Stork kupatusvannidesse paigaldatud kupatusvee segamiseks õhu vette pumpamise torud. Vee aktiivne turbulentsus ja konstantne temperatuur tagavad parima tulemuse katkumisel. Võrreldes tiguaparaatidega on õhu poolt tekitatud turbulentsus suurema efektiga.
Firma Stork poolt väljastatavad kupatusvannid on tavaliselt kahesektsioonilised. Lind läbib kõigepealt nn musta sektsiooni, seejärel pestakse dušši all ning edasi läbib ta puhta sektsiooni.
Kupatusvee temperatuur on reguleeritav automaatselt kas kuuma vee või madalarõhulise auruga (150 kPa). Kupatusvanni pumbatav õhk kogutakse sama vanni kohalt.
Kupatusvannid on pealt kaetud, see takistab auru levikut tsehhis ja lihtsustab kondensaadi ning sooja õhu kogumist. Kondensaat voolab tagasi kupatusvanni.
Firma Stork poolt väljastatavad kupatusvannid on tavaliselt kahesektsioonilised. Lind läbib kõigepealt nn musta sektsiooni, seejärel pestakse dušši all ning edasi läbib ta puhta sektsiooni.
Kupatusvee temperatuur on reguleeritav automaatselt kas kuuma vee või madalarõhulise auruga (150 kPa). Kupatusvanni pumbatav õhk kogutakse sama vanni kohalt.
Kupatusvannid on pealt kaetud, see takistab auru levikut tsehhis ja lihtsustab kondensaadi ning sooja õhu kogumist. Kondensaat voolab tagasi kupatusvanni.
Sulgede katkumine. Sulgede eemaldamine on lindude töötlemisel üks põhilisemaid protsesse, mis omab suurt mõju lõpptoodangu kvaliteedile.
Firma Stork on katsetuste käigus välja töötanud katkumisseadme, mille põhiliseks eripäraks on patareidena paiknevad sõrmed, mis on ka peamisteks töösõlmedeks. Valmistatakse kolme erineva tööprintsiibiga katkumisseadmeid:
a) stabiilsete patareikarpidega;
b) tellitavate patareikarpidega, kas koos või ilma põhjapatareita;
c) eraldi tellitavate patareidega, kas koos või ilma põhjapatareideta.
Kasutusotstarbe järgi jaotatakse katkumisseadmed veel kolmeks.
D-tüüp. Kasutatakse kohe pärast kupatamist suurte sulgede eemaldamiseks. Võib koosneda kahest patareikarbist kas koos või ilma põhjapatareita. Võib olla ka kaks eraldi tellitavat patareid koos või ilma põhjapatareita.
F-tüüp. Kasutatakse väiksemate sulgede katkumiseks. Koostamisvõimalused samad mis tüübil D.
WFL- ja FFS-tüüp. Kasutatakse lõpliku katkumise, pesemise ja kuivatamise puhul. Üldjuhul kasutatakse raskemate lindude puhul. Koosnevad kahest paralleelsest võllist, milledele on kinnitatud kummist kaabitsad.
Katkumismasina sõrmede kuju, painduvus ja pikkus mõjutavad katkumisprotsessi kvaliteeti. Ka sõrmedevaheline kaugus ja patarei pöörlemiskiirus on olulised. Firma Stork pakub viit erinevat varianti:
DS-tüüp - lame ketas kümne standardse sõrmega;
FS-tüüp - sõrmede ketas tõstetud pinnaga ja kaheksa standardse sõrmega;
FL-tüüp - lame ketas kaheksa pika sõrmega;
K1L-tüüp - koonusekujuline sõrmede hoidja kaheksateistkümne standardse sõrmega;
K2L-tüüp - koonusekujuline sõrmede hoidja kahekümne nelja pika sõrmega.
Sõrmi on lihtne asendada kasutades erilist püstolit.
Firma Stork on katsetuste käigus välja töötanud katkumisseadme, mille põhiliseks eripäraks on patareidena paiknevad sõrmed, mis on ka peamisteks töösõlmedeks. Valmistatakse kolme erineva tööprintsiibiga katkumisseadmeid:
a) stabiilsete patareikarpidega;
b) tellitavate patareikarpidega, kas koos või ilma põhjapatareita;
c) eraldi tellitavate patareidega, kas koos või ilma põhjapatareideta.
Kasutusotstarbe järgi jaotatakse katkumisseadmed veel kolmeks.
D-tüüp. Kasutatakse kohe pärast kupatamist suurte sulgede eemaldamiseks. Võib koosneda kahest patareikarbist kas koos või ilma põhjapatareita. Võib olla ka kaks eraldi tellitavat patareid koos või ilma põhjapatareita.
F-tüüp. Kasutatakse väiksemate sulgede katkumiseks. Koostamisvõimalused samad mis tüübil D.
WFL- ja FFS-tüüp. Kasutatakse lõpliku katkumise, pesemise ja kuivatamise puhul. Üldjuhul kasutatakse raskemate lindude puhul. Koosnevad kahest paralleelsest võllist, milledele on kinnitatud kummist kaabitsad.
Katkumismasina sõrmede kuju, painduvus ja pikkus mõjutavad katkumisprotsessi kvaliteeti. Ka sõrmedevaheline kaugus ja patarei pöörlemiskiirus on olulised. Firma Stork pakub viit erinevat varianti:
DS-tüüp - lame ketas kümne standardse sõrmega;
FS-tüüp - sõrmede ketas tõstetud pinnaga ja kaheksa standardse sõrmega;
FL-tüüp - lame ketas kaheksa pika sõrmega;
K1L-tüüp - koonusekujuline sõrmede hoidja kaheksateistkümne standardse sõrmega;
K2L-tüüp - koonusekujuline sõrmede hoidja kahekümne nelja pika sõrmega.
Sõrmi on lihtne asendada kasutades erilist püstolit.
Sulgede eemaldamine partidelt ja hanedelt. Veelindude sulgede eemaldamine on suhteliselt problemaatilisem, mis on põhjustatud sulgkatte veekindlusest, tihedusest. Seepärast katkutakse veelinnud kahes järgus: esimeses eemaldatakse kattesulestik, teises eemaldatakse sulgede jäänused ning udusuled parafiini abil. Hanede jaoks kasutatakse spetsiaalseid katkumispatareisid, mille erikujulisus on tingitud töödeldava linnu pikkusest. Hanede puhul, keda kasvatati võimalikult suure maksa saamiseks, peab katkumisel olema eriti ettevaatlik, et maks ei saaks kahjustatud. Üldjoontes on partide ja hanede katkumisaparaadid varustatud erilise kujuga katkumispatareidega. See eriline konstruktsioon algab juba sõrmede hoidjast. Veelindude sulgede eemaldamise liini seadistamisel tuleb arvestada liini läbimisaega, linnu kaalu ja katkumisoperatsioonide komplektsust, mis veelindude puhul on kriitilisem kui teiste lindude puhul. Samuti on veelindude puhul palju olulisemad kui broilerkanade puhul sellised faktorid nagu linnu vanus, tõug ja sulgimisperiood.
Pea eemaldamine. Seade eraldab lihakehalt pea, trahhea ja söögitoru (joonis 34). Protsess toimub teo abil, mis pöörleb toru sees ja mis tekitab pinge ületamaks murdumispunkti esimesese ja teise kaelalüli vahel. Seade töötab efektiivselt kui linnu eluskaal on kuni 2600 g. On väljatöötatud seade, mis võimaldab töödelda linde eluskaaluga ka kuni 3500 g.
Jalgade eemaldamine. Võib toimuda kas lahkamisliini lõpus või alguses, see sõltub tehnoloogilise liini lahendusest. Kui jalgade eemaldamine toimub lahkamisliini lõpus, on tegemist lihtsa ketaslõikuriga. Viimast on võimalik paigaldada liinile 90 ° või 180 ° nurga all lähtudes toote liikumissuunast.
Pärast jalgade eemaldamist läbivad jalad puhastusseadme (puhastatakse sarvkestast). Kupatamisel madalal temperatuuril (pehme kupatamine) tuleb jalad uuesti kupatada. Jalad läbivad kuumavee mahuti, milles pöörlev tigu nad puhtaks hõõrub, seejärel jahutatakse jalad külmaveemahutis ning nõrutatakse.
Jalgade eemaldamine lahkamisliini alguses on kombineeritud automaatse ümberriputusseadmega. See seade on paigutatud katkumisliini ja lahkamisliini vahele. Tema omapäraks on see, et liinid ei pea töötama samal kiirusel. Ta on omamoodi puhver kahe erineva liini vahel. Vastavalt tehnoloogilisele lahendusele on kahe ümberriputusseadme abil võimalik toita ka kahte lahkamisliini ühe rippkonveieriga. Sel juhul peavad liinid töötama täpselt sünkroonis. Ümberriputusseadme kasutamine hoiab kokku tööjõudu, väldib lihakehade kukkumisest tingitud deformatsioone, väldib erinevust surmakangestuste saabumiste vahel (surmakangestuse erinevus oli varem tingitud toote ununemisest kogumislauale käsitsi ümberriputamisel).
Katkumisliinilt saabuv lihakeha haaratakse eriliste kahvlite vahele. Fikseerituna läbitakse lõikur, kus eemaldatakse jalad. Seejärel surub kahvel lihakeha spetsiaalse kujuga riputi harude vahele ning konveier kannab lihakeha lahkamisseadme juurde. Maksimaalne võimsus 6000 pead/tunnis.
Pärast ümberriputamist läbivad riputid pesuri. Viimane koosneb kahest suurest nailonharjast ja veepihustist.
Jalgade eemaldamine. Võib toimuda kas lahkamisliini lõpus või alguses, see sõltub tehnoloogilise liini lahendusest. Kui jalgade eemaldamine toimub lahkamisliini lõpus, on tegemist lihtsa ketaslõikuriga. Viimast on võimalik paigaldada liinile 90 ° või 180 ° nurga all lähtudes toote liikumissuunast.
Pärast jalgade eemaldamist läbivad jalad puhastusseadme (puhastatakse sarvkestast). Kupatamisel madalal temperatuuril (pehme kupatamine) tuleb jalad uuesti kupatada. Jalad läbivad kuumavee mahuti, milles pöörlev tigu nad puhtaks hõõrub, seejärel jahutatakse jalad külmaveemahutis ning nõrutatakse.
Jalgade eemaldamine lahkamisliini alguses on kombineeritud automaatse ümberriputusseadmega. See seade on paigutatud katkumisliini ja lahkamisliini vahele. Tema omapäraks on see, et liinid ei pea töötama samal kiirusel. Ta on omamoodi puhver kahe erineva liini vahel. Vastavalt tehnoloogilisele lahendusele on kahe ümberriputusseadme abil võimalik toita ka kahte lahkamisliini ühe rippkonveieriga. Sel juhul peavad liinid töötama täpselt sünkroonis. Ümberriputusseadme kasutamine hoiab kokku tööjõudu, väldib lihakehade kukkumisest tingitud deformatsioone, väldib erinevust surmakangestuste saabumiste vahel (surmakangestuse erinevus oli varem tingitud toote ununemisest kogumislauale käsitsi ümberriputamisel).
Katkumisliinilt saabuv lihakeha haaratakse eriliste kahvlite vahele. Fikseerituna läbitakse lõikur, kus eemaldatakse jalad. Seejärel surub kahvel lihakeha spetsiaalse kujuga riputi harude vahele ning konveier kannab lihakeha lahkamisseadme juurde. Maksimaalne võimsus 6000 pead/tunnis.
Pärast ümberriputamist läbivad riputid pesuri. Viimane koosneb kahest suurest nailonharjast ja veepihustist.
Lahkamine. Lahkamine algab kloaagi avamisega ja pärasoole väljatõmbamisega. Operatsiooni läbiviimiseks on firmal Stork välja pakkuda autonoomne püstoltüüpi vaakumiga töötav seade ja kombineeritud seade kõhuõõne avamiseks. Kõigepealt lihakeha fikseeritakse kindlalt seadmesse, seejärel avatakse kloaak ning pärasool tõmmatakse välja. Lihakeha jääb fikseerituks, kloaagiavaja eemaldub ja piki lihakeha sisestatakse nuga, mis teeb pikilõike kõhuõõnde kloaagist kuni rinnaluuni. Noa lõiketee pikkus on kiirelt ja lihtsalt reguleeritav, seadet seisma jätmata. Seadme osad, mis puutuvad kokku lihakehaga, läbivad enne uue operatsiooni algust sundpesutsükli.Siseelundite eemaldamine toimub automaatselt vastava seadme abil. Selleks teostab automaat järgmised operatsioonid:
Automaatne siseelundite eraldamise seade on väga universaalne. Standardtüübiga saab töödelda lihakehi massiga 800-2600 g. Kuna seadme tööreziimid on väga paindlikud, saab seadistamise ajal ette määrata kaaluvahe. Mõnel juhul on nõutud kõhuõõne avamiseks lühikest lõiget, seadet on võimalik nii reguleerida.
Lihakehad sisenevad seadmesse rinnaga seadme poole. Seade on paigutatud kohe pärast avamismasinat. Seadme osad, mis puutuvad kokku lihakehaga läbivad sundpesutsükli. Veekulu 1 m3/h.
- lihakeha fikseeritakse hoidjasse, sellega likvideeritakse kaalu ja pikkuse erinevustest tulenevad ebaühtlused;
- kõhuõõnde siseneb väljatõmbe varras, mille konstruktsioon on äärmiselt voolujooneline; varras liigub kõhuõõnde vigastusi tekitamata; kõhuõõnes tõmbevarda sõrm viiakse täisnurga alla, see haakub siseelunditega ja varras tõmmatakse välja; samal ajal hoidja tagakeha toetav osa liigub väljapoole;
- siseelundid (süda, maks, lihasmagu, soolekomplekt) jäävad rippu lihakeha selja kohale nii, et nad ei puutu vastu lihakeha.
Automaatne siseelundite eraldamise seade on väga universaalne. Standardtüübiga saab töödelda lihakehi massiga 800-2600 g. Kuna seadme tööreziimid on väga paindlikud, saab seadistamise ajal ette määrata kaaluvahe. Mõnel juhul on nõutud kõhuõõne avamiseks lühikest lõiget, seadet on võimalik nii reguleerida.
Lihakehad sisenevad seadmesse rinnaga seadme poole. Seade on paigutatud kohe pärast avamismasinat. Seadme osad, mis puutuvad kokku lihakehaga läbivad sundpesutsükli. Veekulu 1 m3/h.
Veterinaarkontroll. Et oleks tagatud kontrolli adekvaatsus ja efektiivsus, on oluline, et lihakehad saabuksid kontrolli osakonda õigeaegselt (mitte liiga kiiresti). Juhul kui liin töötab liiga kiiresti ühe inimese jaoks, on firma Stork välja töötanud kontrollisüsteemi kahele inimesele. Lahakamisliinilt tulev lihakehade jada lahutatakse kahte ossa. Kontrollimisele kuuluv jada läheb inspektori ja peegli vahelt läbi; jada, mida ei kontrollita läheb peegli tagant nii, et ta ei sega kontrolöri. Läbides esimese kontrollpunkti, jadad ühinevad taas ja lahutatakse enne teist kontrollpunkti täpselt vastupidiselt, st. lihakeha, mis läks enne esimest punkti peegli tagant, läheb nüüd peegli eest ja läbib samuti kontrolli. Kontrollpunktid on varustatud platvormiga, nugade sterilisaatoriga, kätepesuvalamuga jne.
Südame ja maksa eraldamine. Süda ja maks eraldatakse teineteisest automatiseeritult. Samal ajal eraldatakse ka suured südameveenid. Süda ja maks eraldatakse sisikonnast pärast veterinaarkontrolli käsitsi. Seejärel süda ja maks eraldatakse seadmes, mille põhilisteks tööorganiteks on kaks soojendatavat tigu. Eraldatud süda väljutatakse seadmest ja läbi tigupesuri suunatakse inspektsioonilauale.
Lihasmao ja soolekomplekti eraldamine. Soolekomplekt koos lihasmaoga eraldatakse pärast veterinaarkontrolli südame ja maksa eraldamise järel ning suunatakse seadmesse, kus lihasmao ja soolekomplekti eraldamine üksteisest toimub ühe lihtsa operatsiooni käigus. Mittesöödavad osad kogutakse seadme all asuvasse vanni, mis on varustatud perforeeringuga; setõttu vesi ja tahked osad eemaldatakse kogujast eraldi. Järgnevad operatsioonid nagu lihasmagude suunamine lõikuslauale, kus nad avatakse, puhastatakse sisaldisest ja eemaldatakse kutiikula, võib läbi viia ka automatiseeritult. Sellisel juhul on lihasmao soolekomplektist eraldamine ja lihasmao puhastamine komplekteeritud ühte seadmesse. Töötlemine algab lihasmao eraldamisega soolekomplektist, lihasmagu lõigatakse lahti ja eemaldatakse sisaldis ning edasi suunatakse lihasmagu kutiikula koorijasse. Seejärel läbib lihasmagu automaatse rasvatustaja ning läbi tigupesuri suunatakse ta inspektsioonilauale. Samuti on võimalik asetada lihasmao rasvatustaja inspektsioonilaua järele. Sõltuvalt seadme tüübist on võimalik töödelda kuni 8000 lihasmagu tunnis. Enne pakendamist lihasmaod jahutatakse külma veega.
Seadme kasutamine on ohutu, kuna ta on kaetud varbkattega; tänu sellele on ta avatud kogu aeg ning teda on lihtne pesta suvalisel ajahetkel. Rasva eraldamine toimub kraapimise teel, eraldatud rasv eemaldatakse pidevalt voolava veega nii, et ei teki liigset rasvaemulsiooni. Seade sisaldab endas seisvat sektsiooni ja pöörlevat sektsiooni, mis on varustatud kraapsõrmedega.
Samuti nagu rasvatustajat võib ka lihasmagudelt kutiikula eraldi paigaldada liinil erinevatesse kohtadesse või kasutada kui sõltumatut üksust. Automatiseerimata või pool-automatiseeritud liinidel paiknev kutiikula eraldamise seade on ühtlasi ka inspektsioonilauaks. Ta on varustatud kas ühe või kahe rihveldatud rullide paariga. Rullidele piserdatakse pidevalt vett ja kutiikula tükid eemaldatakse seadmest vaakumsüsteemiga.
Lihasmao ja soolekomplekti eraldamine. Soolekomplekt koos lihasmaoga eraldatakse pärast veterinaarkontrolli südame ja maksa eraldamise järel ning suunatakse seadmesse, kus lihasmao ja soolekomplekti eraldamine üksteisest toimub ühe lihtsa operatsiooni käigus. Mittesöödavad osad kogutakse seadme all asuvasse vanni, mis on varustatud perforeeringuga; setõttu vesi ja tahked osad eemaldatakse kogujast eraldi. Järgnevad operatsioonid nagu lihasmagude suunamine lõikuslauale, kus nad avatakse, puhastatakse sisaldisest ja eemaldatakse kutiikula, võib läbi viia ka automatiseeritult. Sellisel juhul on lihasmao soolekomplektist eraldamine ja lihasmao puhastamine komplekteeritud ühte seadmesse. Töötlemine algab lihasmao eraldamisega soolekomplektist, lihasmagu lõigatakse lahti ja eemaldatakse sisaldis ning edasi suunatakse lihasmagu kutiikula koorijasse. Seejärel läbib lihasmagu automaatse rasvatustaja ning läbi tigupesuri suunatakse ta inspektsioonilauale. Samuti on võimalik asetada lihasmao rasvatustaja inspektsioonilaua järele. Sõltuvalt seadme tüübist on võimalik töödelda kuni 8000 lihasmagu tunnis. Enne pakendamist lihasmaod jahutatakse külma veega.
Seadme kasutamine on ohutu, kuna ta on kaetud varbkattega; tänu sellele on ta avatud kogu aeg ning teda on lihtne pesta suvalisel ajahetkel. Rasva eraldamine toimub kraapimise teel, eraldatud rasv eemaldatakse pidevalt voolava veega nii, et ei teki liigset rasvaemulsiooni. Seade sisaldab endas seisvat sektsiooni ja pöörlevat sektsiooni, mis on varustatud kraapsõrmedega.
Samuti nagu rasvatustajat võib ka lihasmagudelt kutiikula eraldi paigaldada liinil erinevatesse kohtadesse või kasutada kui sõltumatut üksust. Automatiseerimata või pool-automatiseeritud liinidel paiknev kutiikula eraldamise seade on ühtlasi ka inspektsioonilauaks. Ta on varustatud kas ühe või kahe rihveldatud rullide paariga. Rullidele piserdatakse pidevalt vett ja kutiikula tükid eemaldatakse seadmest vaakumsüsteemiga.
Kaelanaha korrastusseade. Seade eemaldab töö käigus pugu, söögitoru, trahhea jäänused ja tüümuse näärmed kaelanahalt. Lihakehad sisenevad seadmesse rinnaosaga väljapoole. Esmalt nad fikseeritakse, seejärel tööorgan sisestatakse lihakehasse ning eemaldatakse pugu, söögitoru ja trahhea jäänused, tüümuse näärmed. Iga tsükli järel puhastatakse tööorgan pöörlevate harjade vahel tema madalaimas positsioonis. Tööorgan on piisava pikkusega, mis kompenseerib lihakehade pikkuse erinevuse. Kuna selle operatsiooni käigus avatakse täielikult kaela osa, siis lihakeha sisemusse sattunud vesi saab sealt takistamatult välja tilkuda.
Tööpõhimõttelt on kahesuguseid seadmeid: mehhaanilisi ja vaakumiga töötavaid. Mehhaanilist puhastust kasutatakse kergemate lihakehade puhul (elusmass vahemikus 800-3500 g), vaakumiga aparaati 2500-3500 g elusmassi korral. Vaakumiga seade võimaldab lihakeha pesta nii seest kui väljast. Enne tööorgani järjekordset sisenemist lihakehasse läbib ta sundpesu tsükli. Seadme mehaaniline liikumine tekitatakse rippkonveieri poolt. Seade paikneb liinil pärast siseelundite eraldamist. Seade töötab nii päri- kui ka vastupäeva.
Tööpõhimõttelt on kahesuguseid seadmeid: mehhaanilisi ja vaakumiga töötavaid. Mehhaanilist puhastust kasutatakse kergemate lihakehade puhul (elusmass vahemikus 800-3500 g), vaakumiga aparaati 2500-3500 g elusmassi korral. Vaakumiga seade võimaldab lihakeha pesta nii seest kui väljast. Enne tööorgani järjekordset sisenemist lihakehasse läbib ta sundpesu tsükli. Seadme mehaaniline liikumine tekitatakse rippkonveieri poolt. Seade paikneb liinil pärast siseelundite eraldamist. Seade töötab nii päri- kui ka vastupäeva.
Kaelanaha poolitamine. Kaelanaha poolitamine tagab lõpptoote parema väljanägemise ja kaelanaha minimaalse kao. Sisenedes seadmesse lihakeha fikseeritakse. Tööorgan siseneb kaelanahka, lõige sooritatakse tiibade vahelt kaelanaha otsani piki kaela seljapoolset osa. Lõige on ühesugune kõikidel lihakehadel sõltumata nende pikkusest.
Kaela eemaldamine. Kael eemaldatakse lihakehalt automaatselt tekitamata mingisuguseid kahjustusi kaelanahale. Lihakeha siseneb seadmesse seljaga masina poole. Seadmesse sisenedes lihakeha fikseeritakse, tööorgan surutakse vastu kaela ja tänu eritasapinnalisele surumisele kael murtakse lahti ja rebitakse kaelanahast välja. Enne kaelanaha korrastusseadet kaitstakse tiivad erilise fiksaatori abil. Kaelanahk lõigatakse ära sõltumata lihakeha pikkusest äärmiselt korrektselt.
Sisemine korrastamine. Ka kõige parema ja täpsema töötlemise juures võib lihakeha sisemusse jääda kopsutükikesi jne.. Automatiseerimata ja poolautomatiseeritud liinidel võib kasutada lihakeha sisemuse puhastamiseks vaakumpüstolit. Püstol sisestatakse lihakehasse tagaosast, vaakum lülitatakse tööle ja püstol tõmmatakse aeglaselt välja.
Automatiseeritud liinidel kasutatakse nn. lõppinspektsiooniseadet. Tema eelistena võib ära tuua: lihakeha puhastatakse peaaegu 100 %-liselt erinevatest jäänustest; madal vaakumi tarbimine ja ei teki lihakeha kahjustusi; lihtne automaatne seadme sisemuse puhastamine.
Lihakehad sisenevad seadmesse rinnaga masina poole. Tööorgan siseneb lihakehasse kuni kopsudeni ja alles sel momendil lülitub vaakum sisse. Tööorgan liigub uuesti üles ja operatsiooni korratakse.
Enne rümba jahutamist läbib ta pesemisseadeldise, kus ta pestakse nii seest kui väljast. Seest pestakse vertikaalselt liikuva pihustustoru abil; väljast seljaosa statsionaarse pihustiga, rinnaosa vertikaalselt liikuvate pihustitega. Vee surved seespool ja väljas võivad olla erinevad.
Kaela eemaldamine. Kael eemaldatakse lihakehalt automaatselt tekitamata mingisuguseid kahjustusi kaelanahale. Lihakeha siseneb seadmesse seljaga masina poole. Seadmesse sisenedes lihakeha fikseeritakse, tööorgan surutakse vastu kaela ja tänu eritasapinnalisele surumisele kael murtakse lahti ja rebitakse kaelanahast välja. Enne kaelanaha korrastusseadet kaitstakse tiivad erilise fiksaatori abil. Kaelanahk lõigatakse ära sõltumata lihakeha pikkusest äärmiselt korrektselt.
Sisemine korrastamine. Ka kõige parema ja täpsema töötlemise juures võib lihakeha sisemusse jääda kopsutükikesi jne.. Automatiseerimata ja poolautomatiseeritud liinidel võib kasutada lihakeha sisemuse puhastamiseks vaakumpüstolit. Püstol sisestatakse lihakehasse tagaosast, vaakum lülitatakse tööle ja püstol tõmmatakse aeglaselt välja.
Automatiseeritud liinidel kasutatakse nn. lõppinspektsiooniseadet. Tema eelistena võib ära tuua: lihakeha puhastatakse peaaegu 100 %-liselt erinevatest jäänustest; madal vaakumi tarbimine ja ei teki lihakeha kahjustusi; lihtne automaatne seadme sisemuse puhastamine.
Lihakehad sisenevad seadmesse rinnaga masina poole. Tööorgan siseneb lihakehasse kuni kopsudeni ja alles sel momendil lülitub vaakum sisse. Tööorgan liigub uuesti üles ja operatsiooni korratakse.
Enne rümba jahutamist läbib ta pesemisseadeldise, kus ta pestakse nii seest kui väljast. Seest pestakse vertikaalselt liikuva pihustustoru abil; väljast seljaosa statsionaarse pihustiga, rinnaosa vertikaalselt liikuvate pihustitega. Vee surved seespool ja väljas võivad olla erinevad.
Jahutamine. Sõltuvalt jahutuse viisist: vesi- või õhkjahutus, on vaja rümbad lahkamisliinilt maha laadida või ümberriputada. Ka selleks on vastavad seadmed olemas. Sõltuvalt kupatusrežiimidest ja lõpptoote kvaliteedist võib jahutust läbi viia kas õhuga või vesivannis.
Vesivannis jahutussüsteemid on tööpõhimõttelt sukeldusmeetodil töötavad. Lahkamisliini lõpus laaditakse linnurümbad automaatselt jahutajasse. Jahutus töötab vastuvoolu põhimõttel. Jahutusajaks on tavaliselt 30 minutit. Kõiki tegureid, mis mõjutavad jahutamise tulemust, sealhulgas vee turbulentsus ja vee temperatuur, on võimalik eraldi kontrollida. Rümpade eeljahutamine on samaaegselt ka rümpade pesemine, mille käigus eemaldatakse võimalikud vere ja mustuse tükid. Eeljahutus toimub puurkaevuvee temperatuuril. Läbides eeljahutuse suunatakse rümbad koheselt lõppjahutusse.
Eeljahutus ja lõppjahutus on konstrueeritud ühte ja samasse seadmesse, milleks on vann ja tigu. Eeljahutus- ja lõppjahutusveed on teineteisest eraldi. Lõppjahutuses kasutatakse külmutava agensina jäävett või jäähelbeid. Turbulentsus tekitatakse õhu punpamisega jahutisse läbi vanni põhja paigutatud perforeeritud toru. Eeljahutusest lõppjahutusse viiakse rümp üle jahuti teo külge konstrueeritud erilise laba abil.
Jahutist suunatakse rümbad transportöörlindile või perforeeritud lauale, mille järel nad koheselt riputatakse elektroonsele kaalumisliinile. Rümbad vabanevad rippkonveierilt automaatselt olenevalt nende massist ning suunatakse edasisele töötlemisele (tükeldamisele, pakendamisele jne).
Õhkjahutuse puhul kasutatakse automaatset ümberriputamist jahutus-kaalumisliinile. See liin läbib mitmekordselt jahutuskambri. Õhkjahutusega tagatakse rümpade hügieeniline jahutamine.
Vesivannis jahutussüsteemid on tööpõhimõttelt sukeldusmeetodil töötavad. Lahkamisliini lõpus laaditakse linnurümbad automaatselt jahutajasse. Jahutus töötab vastuvoolu põhimõttel. Jahutusajaks on tavaliselt 30 minutit. Kõiki tegureid, mis mõjutavad jahutamise tulemust, sealhulgas vee turbulentsus ja vee temperatuur, on võimalik eraldi kontrollida. Rümpade eeljahutamine on samaaegselt ka rümpade pesemine, mille käigus eemaldatakse võimalikud vere ja mustuse tükid. Eeljahutus toimub puurkaevuvee temperatuuril. Läbides eeljahutuse suunatakse rümbad koheselt lõppjahutusse.
Eeljahutus ja lõppjahutus on konstrueeritud ühte ja samasse seadmesse, milleks on vann ja tigu. Eeljahutus- ja lõppjahutusveed on teineteisest eraldi. Lõppjahutuses kasutatakse külmutava agensina jäävett või jäähelbeid. Turbulentsus tekitatakse õhu punpamisega jahutisse läbi vanni põhja paigutatud perforeeritud toru. Eeljahutusest lõppjahutusse viiakse rümp üle jahuti teo külge konstrueeritud erilise laba abil.
Jahutist suunatakse rümbad transportöörlindile või perforeeritud lauale, mille järel nad koheselt riputatakse elektroonsele kaalumisliinile. Rümbad vabanevad rippkonveierilt automaatselt olenevalt nende massist ning suunatakse edasisele töötlemisele (tükeldamisele, pakendamisele jne).
Õhkjahutuse puhul kasutatakse automaatset ümberriputamist jahutus-kaalumisliinile. See liin läbib mitmekordselt jahutuskambri. Õhkjahutusega tagatakse rümpade hügieeniline jahutamine.
Loomsete kõrvalsaaduste kogumine
Lindude töötlemisel saadakse loomseid kõrvalsaadusi: suled, veri ning (jalad), pead ja mittesöödavad siseelundid. Suled kogutakse pôrandakanalisse ja juhitakse sealt sulgede pumpa, kust nad lähevad edasi tsentrifuugi vee eraldamiseks. Tsentrifuugist langevad suled otse väljaveokonteinerisse. Veri kogutakse vaakumi abil spetsiaalsesse kogumistanki, kust edasi suunatakse see nt. külmutamisele. Jalad, pead jt. inimtoiduks kôlbmatud loomsed kõrvalsaadused kogub spetsiaalne vaakum-konveiersüsteem, mis koosneb liinile paigaldatud vastuvôtuseadmest, vaakumpumbast koos vahemahuti ning juhtimissüsteemiga ja kahest isetühjenduvast kogumiskonteinerist, millest loomsed kõrvalsaadused läbi lüüskambri väljaveokonteinerisse langevad. Väljaveokonteinerid viiakse edasisele töötlemisele.
Lindude töötlemisel saadakse loomseid kõrvalsaadusi: suled, veri ning (jalad), pead ja mittesöödavad siseelundid. Suled kogutakse pôrandakanalisse ja juhitakse sealt sulgede pumpa, kust nad lähevad edasi tsentrifuugi vee eraldamiseks. Tsentrifuugist langevad suled otse väljaveokonteinerisse. Veri kogutakse vaakumi abil spetsiaalsesse kogumistanki, kust edasi suunatakse see nt. külmutamisele. Jalad, pead jt. inimtoiduks kôlbmatud loomsed kõrvalsaadused kogub spetsiaalne vaakum-konveiersüsteem, mis koosneb liinile paigaldatud vastuvôtuseadmest, vaakumpumbast koos vahemahuti ning juhtimissüsteemiga ja kahest isetühjenduvast kogumiskonteinerist, millest loomsed kõrvalsaadused läbi lüüskambri väljaveokonteinerisse langevad. Väljaveokonteinerid viiakse edasisele töötlemisele.