Lindude vedu tapamajja
Lihaks kasvatatud noorlindude optimaalne raliseerimisvanus on:
Tapaeelse näljadieedi optimaalne kestus lindudel on 8—12 tundi, selle aja hulka on arvestatud ka transpordile kuluv aeg ning ooteaeg tapamajas. Kuni laadimiseni peavad linnud saama juua vett. Näljadieedi eesmärgiks on võimalikult vähendada tapmisprotsessi käigus rümba saastatust sooltesisaldisega. Näljadieedi kestus 10 kuni 12 tundi enne tapmist põhjustab kehamassi vähenemise 2,5 kuni 5% mao- ja sooltesisaldise arvel. Teadlaste uurimistöös leiti, et kehamass vähenes näljadieedil 0,25 kuni 0,35% iga tunni kohta. Üle 12 tunni kestev näljadieet, eriti kui linnud ei saanud ka juua, viis kudede dehüdratatsioonini ning tapasaagise vähenemiseni. Teisest küljest on näljadieet vajalik, et vähendada lindude määrdumist transpordil ja ennetada tapaseadmete määrdumist lihakehade lahkamise käigus.
Üle 16 tunni kestev näljadieet vähendab õrnust, tõstab ka pH väärtust rinna- ja reielihases ning põhjustab tumedamat värvust nii et võiks rääkida DFD liha tekkest.
Üldised nõuded veovahendile ning loomade veole sätestab Loomakaitseseaduse 6. peatükk ning üksikasjalikumad nõuded loomade veole NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97
Määruse peamiseks nõudeks –- lindude püüdmist ja transporti teostavad isikud on kohustatud vältima lindude vigastusi ja asjatuid kannatusi ning tagama lindude turvalisuse transpordil, peale- ja mahalaadimisel.
Täiendavalt loe Euroopa Liidu Teatajast, klikkides järgneval lingil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2005:003:0001:0044:ET:PDF
Erinevate linnuliikide puhul kasutatakse erinevaid käsitsemisviise.
Lihaks kasvatatud noorlindude optimaalne raliseerimisvanus on:
- kanabroiler 42–56 päeva,
- kalkunibroiler 5–6 kuud,
- hanebroiler 56–65 päeva,
- pardibroiler 49–52 päeva,
- muskuspardibroiler 70–84 päeva,
- pärlkanabroiler 70–75 päeva,
- vutibroiler 40–42 päeva.
Tapaeelse näljadieedi optimaalne kestus lindudel on 8—12 tundi, selle aja hulka on arvestatud ka transpordile kuluv aeg ning ooteaeg tapamajas. Kuni laadimiseni peavad linnud saama juua vett. Näljadieedi eesmärgiks on võimalikult vähendada tapmisprotsessi käigus rümba saastatust sooltesisaldisega. Näljadieedi kestus 10 kuni 12 tundi enne tapmist põhjustab kehamassi vähenemise 2,5 kuni 5% mao- ja sooltesisaldise arvel. Teadlaste uurimistöös leiti, et kehamass vähenes näljadieedil 0,25 kuni 0,35% iga tunni kohta. Üle 12 tunni kestev näljadieet, eriti kui linnud ei saanud ka juua, viis kudede dehüdratatsioonini ning tapasaagise vähenemiseni. Teisest küljest on näljadieet vajalik, et vähendada lindude määrdumist transpordil ja ennetada tapaseadmete määrdumist lihakehade lahkamise käigus.
Üle 16 tunni kestev näljadieet vähendab õrnust, tõstab ka pH väärtust rinna- ja reielihases ning põhjustab tumedamat värvust nii et võiks rääkida DFD liha tekkest.
Üldised nõuded veovahendile ning loomade veole sätestab Loomakaitseseaduse 6. peatükk ning üksikasjalikumad nõuded loomade veole NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97
Määruse peamiseks nõudeks –- lindude püüdmist ja transporti teostavad isikud on kohustatud vältima lindude vigastusi ja asjatuid kannatusi ning tagama lindude turvalisuse transpordil, peale- ja mahalaadimisel.
Täiendavalt loe Euroopa Liidu Teatajast, klikkides järgneval lingil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2005:003:0001:0044:ET:PDF
- Enne püüdmise alustamist on vajalik veenduda, et transpordivahend on lindude pealelaadimiseks sobivalt paigaldatud.
- Veokastid peavad olema puhtad ja kuivad, eriti külmal aastaajal, ei tohi põhjustada vigastusi ning peavad olema lindudele sobiva suurusega.
- Veokijuht peab olema koolitatud loomade veoks ning tagama loomade heaolu transpordi ajal.
- Veokijuht peab teadma kuidas toimida külma või palava ilma, auto rikke või õnnetuse korral.
- Lindude püüdmisel on soovitav viia valgus võimalikult hämaraks või kasutada sinist valgust.
- Vähekogenud personali peaks juhendama kogenud töötajad ning õpetama korrektseid lindude käsitsemise tehnikaid.
- Lindude püüdmisega võib alustada alles siis kui ollakse kindlad, et linnud ei jää kauaks ootama tapmisprotsessi algust.
- Lindudel peab olema joogivesi kättesaadav kinnipüüdmise momendini. Söötmine lõpetatakse umbes 12 tundi enne tapmist.
- Veokastid tuuakse kinnipüütavatele lindudele võimalikult lähedale.
- Lindusid aetakse vaikselt ja rahulikult.
- Kinnipüütud linde käsitsetakse hoolivalt.
- Vabaks pääsenud lind püütakse vaikselt kohe uuesti kinni.
- Vigastatud linde ei peaks transportima tapamajja vaid tapma farmis kohapeal.
- Tuleb vältida lindude vigastamist puuride sulgemisel ja autole laadimisel. Tavaliselt täidetakse kõigepealt ülemised korrused, siis alumised.
- Lindusid tuleb püüda haarates mõlemast jalast, mitte ühest.
- Hoida lindu nii, et mõlemad jalad on püüdja käes kõrvuti.
Erinevate linnuliikide puhul kasutatakse erinevaid käsitsemisviise.
Kanade, kanabroilerite püüdmine
- Broilereid/kanu tuleks püüda haarates mõlemast jalast. Munakana puurist väljatõstmisel toetatakse lindu rinnakust. Puurist tõstetakse linnud välja üksikult. Seejärel antakse lind üle teisele isikule, kes viib linnu transportkasti või asetab sama isik linnu otse kasti.
- Kui linnud hakkavad rabelema, siis suruda õrnalt linnu rinnak mõneks sekundiks vastu püüdja jalga. See aitab lindu rahustada ja väldib tiibadega rapsimist.
- Kinnipüütud lind tõsta üles (rippudes peaga alaspidi) ning viia puuri.
- Kui korraga tõstetakse mitu lindu, siis jälgida, et neile ei tekiks vigastusi Ühes käes ei tohiks olla üle kolme broileri/kana.
- Kanad panna kastis maha rinnakule ning enne uute lindude lisamist, oodata kuni eelmised on tõusnud jalgadele ja saavutanud tasakaalu.
- Kanu ei tohi kunagi tõsta ega kanda peast, kaelast, tiivast või sabast.
Kalkunite püüdmine
- Mitte kunagi ei tohi kalkunit tõsta ühest jalast.
- Noort kalkunit haaratakse mõlemast jalast, lastakse tal langeda rinnakule ja siis tõstetakse üles, samas teise käega hoides üle tiibade.
- Täiskasvanud kalkunit tuleb kõigepealt hoida kinni püüdja suhtes kaugemast tiivanukist, samas vaba käega haarates jalgadest. Kalkun tõsta üles ning hoida võimalikult enda keha lähedal.
- Täiskasvanud kalkunit võib kinni püüda ja tõsta ka õlaliigesest.
- Kinnipüütud lind panna kasti pea ees jälgides, et ei vigastaks lotti.
- Kalkunit ei tohi kunagi tõsta ega kanda peast, kaelast, tiivast või sabast.
Partide, hanede püüdmine
- Halvasti püütud ja käsitletud pardid ja haned võivad jääda lombakaks, seega ei tohi neid kunagi tõsta jalgadest.
- Pardid püütakse hoides mõlema käega külgedelt, surudes tiivad vastu pardi keret.
- Hane puhul pannakse käsivars ümber hane keha ja tõstetakse üles kaenlasse, samas teine käsi hoiab õrnalt kaelast.
- Ka hane võib püüda hoides õlaliigesest.
- Vajadusel võib hane või parti püüda ja lühiajaliselt hoida kaelast, mitte kanda pikka distantsi ja mitte suruda kinni looma hingetoru.
- Pardid ja haned pannakse kasti jalgadele ja oodatakse kuni nad saavutavad tasakaalu enne kui teised linnud lisatakse.
- Parte, hanesid ei tohi kunagi tõsta ega kanda peast, tiivast, sabast või jalast.
Vuttide püüdmine
- Kuna luud võivad kergesti murduda, siis ei tohi vutte kunagi tõsta jalgadest.
- Kuna vutid on väga püsimatud linnud, siis peavad konteinerite avad olema piisavalt väikesed, et linnud ei lendaks välja.
- Vutte tuleb tõsta asetades mõlemad käed linnu külgedele üle tiibade, jalad vabalt rippudes. Vutid asetada ettevaatlikult kasti jalgadele.
- Vutti ei tohi kunagi tõsta ega kanda peast, kaelast, tiivast sabast või jalast.
Ei tohi
- Linde asetada võrkudesse ega kottidesse.
- Panna samase veokonteinerisse teist liiki linde.
- Pakkuda müügiks mittekvaliteetseid, haigeid ja kängunud loomi.
- Põhjustada lindudele asjatult valu ja kannatusi.
Lindude püüdmine farmis, et neid autole laadida, põhjustab lindude aktiivsuse tõusu. Nende jooksmine/rabelemine põhjustab kõrvalekaldeid reielihaste kvaliteedis, pH võib tõusta 0,3 kuni 0,5 ühikut, mis viib enneaegse glükogeeni lagunemiseni ja järgnevalt lükkab edasi glükolüüsi (surmakangestuse tekke). Personal peab tegutsema kvalifitseeritult, et vältida lindudele vigastuste ja mittevajaliku koormuse teket. Kinnipüüdmisel on vaja takistada linde nurkadesse kuhjumast ja üksteist sõtkumast. Lindude püüdmise eel vähendatakse farmis valguse tugevust või kasutatakse sinist valgust.
Arendatakse seadmeid, mis võimaldavad linde mehaaniliselt püüda. Linnud asetatakse spetsiaalsetesse plastikust transportkastidesse, mis peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ning võimaldama lindudele piisava õhu tsirkulatsiooni. Et muljumisi ja laiaks litsumist takistada on transportkastide põrandad kaetud kummimattidega. Lindude arv transportkastis sõltub nende kehamassist. Ette on nähtud 170 cm2 ühe kg kehamassi kohta. Liiga tihe laadimine põhjustab lindudele vigastusi.
Kanabroilerite püüdmise seadmes on tööorganitena kasutusel pöörlevad kummisõrmed, mis juhivad linde transportöörlindile. Transportööri abil viiakse linnud moodulkastidesse ning seejärel tõstetakse kastidega autole.
Püüdmine toimub pimedas, töötajatel on ees maskid, et vältida tolmu sissehingamist. Mehaanilisel püüdmisel ei pöörata linnu pead alaspidi, väheneb füüsiliste vigastuste hulk (ühelt konveierilt üleminekul linnud küll kukuvad, mis võib tekitada tiiva kahjustusi, kuid jalad jäävad terveks).
Vaata ka videot lindude püüdmisest farmis klikkides lingil http://www.metal-supply.com/machine/view/60592/chicken_cat
Arendatakse seadmeid, mis võimaldavad linde mehaaniliselt püüda. Linnud asetatakse spetsiaalsetesse plastikust transportkastidesse, mis peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ning võimaldama lindudele piisava õhu tsirkulatsiooni. Et muljumisi ja laiaks litsumist takistada on transportkastide põrandad kaetud kummimattidega. Lindude arv transportkastis sõltub nende kehamassist. Ette on nähtud 170 cm2 ühe kg kehamassi kohta. Liiga tihe laadimine põhjustab lindudele vigastusi.
Kanabroilerite püüdmise seadmes on tööorganitena kasutusel pöörlevad kummisõrmed, mis juhivad linde transportöörlindile. Transportööri abil viiakse linnud moodulkastidesse ning seejärel tõstetakse kastidega autole.
Püüdmine toimub pimedas, töötajatel on ees maskid, et vältida tolmu sissehingamist. Mehaanilisel püüdmisel ei pöörata linnu pead alaspidi, väheneb füüsiliste vigastuste hulk (ühelt konveierilt üleminekul linnud küll kukuvad, mis võib tekitada tiiva kahjustusi, kuid jalad jäävad terveks).
Vaata ka videot lindude püüdmisest farmis klikkides lingil http://www.metal-supply.com/machine/view/60592/chicken_cat
Transport peaks linde psüühiliselt ja füüsiliselt võimalikult vähe koormama. Sageli pole see pikkade vahemaade tõttu välditav. Uurimused transpordi kauguse mõjust näitavad, et nii lühike vahemaa (< 20 km) kui ka pikk teekond (> 90 km) viivad normaalsele glükogeeni lagunemisele tapaprotsessis. Keskmised kaugused (45 km) aeglustavad seda (pH 24 h post mortem > 6,2). Transport keskmise veokauguse puhul on lindudele tõenäoliselt kõige koormavam ning nad ei jõua kohaneda uute keskkonna tingimustega.
Kui veovahendis tõuseb temperatuur ja õhuniiskus ning samaaegselt pikeneb ka transpordi aeg, siis olulisel väheneb lindude kehamass ning tapasaagis. On oluline transportida llinde jahedamatel hommikutundidel.
Veo üldnõuded (kehtib kõikidele loomaliikidele) vastavalt määrusele nr 1/2005/EÜ:
Veod kaugemale kui 65 km, kuid kestusega alla 8 tunni.
Vedajate käsutuses peab olema nõuetele vastav personal, seadmed ja vahendid, mis võimaldavad täita määruse nõudeid.j
Veod kestusega üle 8 tunni.
Lindude vedu sätestavad tingimused on toodud määruse nr 1/2005 järgmistes osades.
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, II PEATÜKK VEOVAHENDID
5. Lisatingimused loomade vedamisel konteinerites
5.1. Loomade veoks kasutatavad konteinerid peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomadele ja
märgiga, mis näitab, milline on konteineri ülemine pool.
5.2. Konteinereid veetakse ja käsitsetakse alati püstiasendis, et minimeerida võimalikke põrutusi ja raputamist.
Konteinerid peavad olema kinnitatud, vältimaks nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.
5.3. Suuremad kui 50 kg konteinerid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad neid kindlalt kinnitada veovahendi külge, millele need
laaditakse. Konteinerid tuleb veovahendi külge kinnitada enne teekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.
Kui veovahendis tõuseb temperatuur ja õhuniiskus ning samaaegselt pikeneb ka transpordi aeg, siis olulisel väheneb lindude kehamass ning tapasaagis. On oluline transportida llinde jahedamatel hommikutundidel.
Veo üldnõuded (kehtib kõikidele loomaliikidele) vastavalt määrusele nr 1/2005/EÜ:
- loomad veetakse sihtkohta viivitamata, kõige lühemat teed pidi ning loomade heaolu tingimusi veo käigus kontrollitakse regulaarselt;
- veovahendite konstruktsioon, ehitus, korrashoid ja kasutamine peavad vältima loomade vigastumist ja kannatusi ning tagama nende ohutuse;
- peale- ja mahalaadimisseadeldised peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja ehitatud ning neid hoitakse korras ja kasutatakse nii, et on välditud loomde vigastamine ning tagatud nende ohutus;
- loomi kohtlev personal omab asjakohast väljaõpet ja oskusi ning ei kasuta oma ülesannete täitmisel vägivalda ega muid tarbetut hirmu, vigastusi või kannatusi põhjustavaid meetodeid.
Veod kaugemale kui 65 km, kuid kestusega alla 8 tunni.
- Veoluba tüüp 1 ei kehti pika teekonna korral (väljastab Veterinaar- ja Toiduamet – VTA vt Taotlus veoloa väljastamiseks).
- Pädevustunnistus – st, et vedajad peavad olema läbinud vastava koolituse.
Vedajate käsutuses peab olema nõuetele vastav personal, seadmed ja vahendid, mis võimaldavad täita määruse nõudeid.j
Veod kestusega üle 8 tunni.
- Veoluba tüüp 2, kehtib kõigil teekondadel, kaasa arvatud pikad teekonnad.
- Pädevustunnistus.
- Veovahendi vastavussertifikaat (vt Taotlus transpordivahendi vastavussertifikaadi väljastamiseks).
Lindude vedu sätestavad tingimused on toodud määruse nr 1/2005 järgmistes osades.
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, II PEATÜKK VEOVAHENDID
5. Lisatingimused loomade vedamisel konteinerites
5.1. Loomade veoks kasutatavad konteinerid peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomadele ja
märgiga, mis näitab, milline on konteineri ülemine pool.
5.2. Konteinereid veetakse ja käsitsetakse alati püstiasendis, et minimeerida võimalikke põrutusi ja raputamist.
Konteinerid peavad olema kinnitatud, vältimaks nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.
5.3. Suuremad kui 50 kg konteinerid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad neid kindlalt kinnitada veovahendi külge, millele need
laaditakse. Konteinerid tuleb veovahendi külge kinnitada enne teekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.
Kodulindude vedamisel konteineris kasutatav tihedus. Minimaalne põranadapind peab olema järgmine (määrus nr 1/2005/EÜ
Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult lindude kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastiku-tingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult lindude kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastiku-tingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Veel nõudeid määrusest 1099/2009
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, III PEATÜKK VEOTAVAD
Vahendid ja menetlused
1.7. Kui loomadega konteinerid paigaldatakse veovahendis üksteise peale, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et:
a) vältida, või kodulindude, küülikute või karusloomade puhul, piirata uriini ja väljaheidete langemist allpool asuvatele loomadele;
b) tagada konteinerite stabiilsus;
c) tagada, et ventilatsioon ei oleks takistatud.
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, V PEATÜKK: JOOTMISE JA SÖÖTMISE AJAVAHEMIK, TEEKONNA KESTUS JA PUHKEAJAD
2. Muud liigid
2.1. Kodulindudel, puurilindudel ja küülikutel peab olema sobivat sööta ja vett nõuetekohastes kogustes, välja arvatud kui teekond kestab vähem kui:
a) 12 tundi, kuhu hulka ei loeta peale- ja mahalaadimiseks kuluvat aega
Lindude veol peab meeles pidama:
Määruse nr 853/2004 lisas III, jaos I, osas II on toodud järgmised nõuded: Kogumise ja transpordi ajal tuleb loomi käsitseda hoolikalt, ilma asjatuid kannatusi põhjustamata.
Toidukäitlejad peavad tagama, et nende tapamajade ehitus, projektilahendus ja sisseseade, kus tapetakse kodulinde või jäneselisi, vastavad järgmistele tingimustele. Neil peab olema ruum või kaetud ala loomade vastuvõtuks ja nende tapaeelseks kontrollimiseks.
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, III PEATÜKK VEOTAVAD
Vahendid ja menetlused
1.7. Kui loomadega konteinerid paigaldatakse veovahendis üksteise peale, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et:
a) vältida, või kodulindude, küülikute või karusloomade puhul, piirata uriini ja väljaheidete langemist allpool asuvatele loomadele;
b) tagada konteinerite stabiilsus;
c) tagada, et ventilatsioon ei oleks takistatud.
I LISA TEHNILISED EESKIRJAD, V PEATÜKK: JOOTMISE JA SÖÖTMISE AJAVAHEMIK, TEEKONNA KESTUS JA PUHKEAJAD
2. Muud liigid
2.1. Kodulindudel, puurilindudel ja küülikutel peab olema sobivat sööta ja vett nõuetekohastes kogustes, välja arvatud kui teekond kestab vähem kui:
a) 12 tundi, kuhu hulka ei loeta peale- ja mahalaadimiseks kuluvat aega
Lindude veol peab meeles pidama:
- palava ilmaga kuumenevad linnud transportvahendis kiiresti üle ja võivad surra,
- veokastid peavad olema linnuliigile sobiva suurusega, ei tohi tekitada vigastusi,
- lindude pead, tiivad ja jalad ei tohi olla veokastist väljas,
- lindudega veokaste ei tohi loopida ega asetada külili,
- kaste ei tohi üle täita,
- veokastidesse peab tulema piisavalt värsket õhku.
Määruse nr 853/2004 lisas III, jaos I, osas II on toodud järgmised nõuded: Kogumise ja transpordi ajal tuleb loomi käsitseda hoolikalt, ilma asjatuid kannatusi põhjustamata.
- Loomade tapamajja kohaletoimetamiseks kasutatavad puurid ja moodulid, kui selliseid kasutatakse, peavad olema valmistatud mittekorrodeeruvast materjalist ning olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
- Vahetult pärast tühjendamist ja vajadusel enne uuesti kasutamist tuleb elusloomade kogumiseks ja kohaletoimetamiseks kasutatud kogu seadmestikku puhastada, pesta ja desinfitseerida.
Toidukäitlejad peavad tagama, et nende tapamajade ehitus, projektilahendus ja sisseseade, kus tapetakse kodulinde või jäneselisi, vastavad järgmistele tingimustele. Neil peab olema ruum või kaetud ala loomade vastuvõtuks ja nende tapaeelseks kontrollimiseks.
Loomade üleandmine-vastuvõtmine tapamajja
Toidukäitlejad peavad tagama, et toodud:
a) partiiga on kaasas toiduohutusalane teatis päritolufarmist;
b) linnud ei tohi olla pärit farmist või alalt, millele on kehtestatud loomatauditõrjealane keeld või kitsendus;
c) on terved;
d) lindude heaolu tapamajja saabumisel on rahuldav (määrus nr 853/2004/EÜ, II lisa, II jagu).
Toiduohutusalane teatis tapale saadetava loomapartii kohta tuleb tapamajale esitada 24 tundi enne loomade saabumist tapamajja või koos tapaloomade partiiga (määrus nr 853/2004/EÜ, II lisa, III jagu, punktid 2 ja 7). Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiab dokumendivormi ning juhendi selle täitmiseks.
Nende avamiseks kliki lingil. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=471
Toidukäitlejad peavad tagama, et toodud:
a) partiiga on kaasas toiduohutusalane teatis päritolufarmist;
b) linnud ei tohi olla pärit farmist või alalt, millele on kehtestatud loomatauditõrjealane keeld või kitsendus;
c) on terved;
d) lindude heaolu tapamajja saabumisel on rahuldav (määrus nr 853/2004/EÜ, II lisa, II jagu).
Toiduohutusalane teatis tapale saadetava loomapartii kohta tuleb tapamajale esitada 24 tundi enne loomade saabumist tapamajja või koos tapaloomade partiiga (määrus nr 853/2004/EÜ, II lisa, III jagu, punktid 2 ja 7). Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiab dokumendivormi ning juhendi selle täitmiseks.
Nende avamiseks kliki lingil. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=471
- Loomapidaja toiduahela alane teatis tapale saadetava linnupartii kohta
- JUHEND loomapidajale tapale saadetavate kodulindude toiduahela alase teatise täitmiseks