Linnurümbad, -jaotustükid ja –tooted säilitatakse jahutatuna või külmutatuna. Jahutatuna säilitamine toimub temperatuuridel -1 ºC kuni +4 ºC ja õhu suhtelisel niiskusesisaldusel 85—95%. Säilituskestus võib olla 7 päeva tapmisest kuni tarbijale müügini. Külmakett peab olema tagatud kuni tarbijani. Liha kvaliteedi sisukohalt on parim säilitustemperatuur 0 kuni -1 ºC.
Pakendamiseks peab olema eraldiasuv ruum temperatuuriga mitte üle +12 °C. Pakendid tuuakse ruumi jaokaupa; enne ruumi toomist peavad pakendid olema valmis komplekteeritud või ümbrisest vabastatud.
Pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud identifitseerimismärgiga.
Külmutamine toimub peamiselt külma õhuga temperatuuridel -30 ºC kuni -40 ºC. Külmutatuks loetakse liha, mille sisetemperatuur on langenud -18 ºC. Külmutatud liha säilitusruumis võib olla temperatuur minimaalselt -18 ºC.
Lihastes toimuvad seda suuremad muutused külmutamisel, mida aeglasemalt protsess toimub. Rakkudes eraldub vesi valkudest ning läheb üle rakkudevahelisse ruumi ja moodustab seal jääkristalle. Külmutatakse rümp aeglaselt, tekivad rakkude vahele suured kristallid. Liha omadustele on soodsam väikesed kristallid. Seetõttu on kiire sügavkülmutamine külmaõhu voolus (šokkjahutusseade) enam kasutatav. Jahutatud rümpade puhul kestab see 2—3 tundi.
Partide, hanede, supikanade rümpade depoorasvades toimuvad pärast pikka säilitust muutused. Autooksüdatsiooni tõttu tekivad küllastumata rasvhapetes ühendid, mis värsketes rasvades ei esine. Liiga pikaajaliselt säilitatud veelindude liha muutub kibedaks. Aroom ja maitse halvenevad. Seetõttu on soovitatav hane- ja pardiliha säilitada madalamatel temperatuuridel kui broileriliha. Suhtelise õhu niiskusesisalduse 58—59% juures ei tohiks säilituskestus ületada alljärgnevas tabelis toodud aega.
Pakendamiseks peab olema eraldiasuv ruum temperatuuriga mitte üle +12 °C. Pakendid tuuakse ruumi jaokaupa; enne ruumi toomist peavad pakendid olema valmis komplekteeritud või ümbrisest vabastatud.
Pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud identifitseerimismärgiga.
Külmutamine toimub peamiselt külma õhuga temperatuuridel -30 ºC kuni -40 ºC. Külmutatuks loetakse liha, mille sisetemperatuur on langenud -18 ºC. Külmutatud liha säilitusruumis võib olla temperatuur minimaalselt -18 ºC.
Lihastes toimuvad seda suuremad muutused külmutamisel, mida aeglasemalt protsess toimub. Rakkudes eraldub vesi valkudest ning läheb üle rakkudevahelisse ruumi ja moodustab seal jääkristalle. Külmutatakse rümp aeglaselt, tekivad rakkude vahele suured kristallid. Liha omadustele on soodsam väikesed kristallid. Seetõttu on kiire sügavkülmutamine külmaõhu voolus (šokkjahutusseade) enam kasutatav. Jahutatud rümpade puhul kestab see 2—3 tundi.
Partide, hanede, supikanade rümpade depoorasvades toimuvad pärast pikka säilitust muutused. Autooksüdatsiooni tõttu tekivad küllastumata rasvhapetes ühendid, mis värsketes rasvades ei esine. Liiga pikaajaliselt säilitatud veelindude liha muutub kibedaks. Aroom ja maitse halvenevad. Seetõttu on soovitatav hane- ja pardiliha säilitada madalamatel temperatuuridel kui broileriliha. Suhtelise õhu niiskusesisalduse 58—59% juures ei tohiks säilituskestus ületada alljärgnevas tabelis toodud aega.
Maksimaalsed säilitusajad külmutatud linnulihale
Senised uuringud on tõestanud, et sügavkülmutatuna säilitamine põhjustab linnulihas ainult väikesi muutusi (autolüütillised protsessid pidurduvad). Pärast sulatamist jätkub valmimisprotsess. Liiga pikk külmutatuna säilitamine põhjustab kuivamist ja muutusi rasvadega. Nahk muutub tumedamaks ja õhukese nahaaluse rasvakihi puhul muutub lihas õlgjaks ja kuivaks. Kuivamise erivormiks on külmakõrve. Kuivamise vastu kaitseb kõige paremini ühtlane nahaalune rasvakiht ja pakendamine veeauru mitteläbilaskvasse kilesse. Kui ületatakse säilitusaegasid või on säilitustemperatuur liiga kõrge tekivad lõhnas ja maitses kõrvalekalded (roisu, kala, kibe) kuni toote söömiskõlbmatuks muutumiseni.