Ülevaade loomakaitsealasest seadusandlusest
Järgnevalt on toodud põllumajanduslindude uimastamisega seonduv seadusandlus.
Loomakaitseseadus
(Riigikogu poolt vastu võetud 13.12 2000)
Eestis reguleerib loomade heaolu kaitsmist Loomakaitseseadus, millest tulenev põhiülesanne on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest.
Loomade heaolu tagamise all mõistetakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade heaolu kui sellist võib määratleda loomade vajaduste, stressi, enesetunde ja tervise kaudu. Loomade kaitsele keskenduvad arvukad nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusaktid, lisaks mitmed konventsioonid.
Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast.
Täiendavalt loe määrust elektroonilisest Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/752892
Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(Riigikogu poolt vastu võetud 05.12.2012)
Järgnevalt on toodud põllumajanduslindude uimastamisega seonduv seadusandlus.
Loomakaitseseadus
(Riigikogu poolt vastu võetud 13.12 2000)
Eestis reguleerib loomade heaolu kaitsmist Loomakaitseseadus, millest tulenev põhiülesanne on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest.
Loomade heaolu tagamise all mõistetakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade heaolu kui sellist võib määratleda loomade vajaduste, stressi, enesetunde ja tervise kaudu. Loomade kaitsele keskenduvad arvukad nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusaktid, lisaks mitmed konventsioonid.
Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast.
Täiendavalt loe määrust elektroonilisest Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/752892
Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(Riigikogu poolt vastu võetud 05.12.2012)
Antud seadusega on muudetud Loomakaitseseaduse § 13. ning täiendatud §-dega 131 1 ja 132
Kuna määruse nr 1099/2009 reguleerimisalast jäävad välja kodulinnud ja küülikud, keda tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, on vajalik ka nendele jätta alles üldised loomakaitsenõuded, mida peab järgima nende loomade tapmisel, et oleks tagatud loomade tapmine neile võimalikult vähe stressi ja valu tekitades. Selleks jäävad sisuliselt alles seni kehtinud nõuded.
§ 13. Põllumajanduslooma tapmine ja hukkamine
Põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist:
Uimastamine on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse ning kestab kuni surmani võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil.
Põllumajanduslooma, välja arvatud kodulind, küülik ja jänes, tapmisel ja hukkamisel järgitakse määruses nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel sätestatud nõudeid.
Pädev asutus määruse nr 1099/2009 artikli 2 punkti q tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
Veterinaar- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid, mis on välja töötatud määruse nr 1099/2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud.
§ 13. Põllumajanduslooma tapmine ja hukkamine
Põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist:
- looma uimastab ja tapab isik, kellel on asjakohased teadmised ja praktilised oskused.
- enne looma edasist käitlemist tuleb olla veendunud tema surmas.
Uimastamine on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse ning kestab kuni surmani võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil.
Põllumajanduslooma, välja arvatud kodulind, küülik ja jänes, tapmisel ja hukkamisel järgitakse määruses nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel sätestatud nõudeid.
Pädev asutus määruse nr 1099/2009 artikli 2 punkti q tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
Veterinaar- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid, mis on välja töötatud määruse nr 1099/2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud.
§ 131. Põllumajandusloomade tapmise koolitus ja eksam
Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolitust ning eksamit viib läbi Veterinaar- ja Toiduamet või täiskasvanute koolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, käesolevas seaduses ja määruses nr 1099/2009 sätestatud nõuete kohaselt. Koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise koolitust, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud loomade tapmise koolituse programmi. Koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise eksamit, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra.
§ 132. Põllumajandusloomade tapmise pädevustunnistus
Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolituse ning eksami sooritamise kohta väljastab Veterinaar- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule määruse nr 1099/2009 kohase tunnistuse.
Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolitust ning eksamit viib läbi Veterinaar- ja Toiduamet või täiskasvanute koolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, käesolevas seaduses ja määruses nr 1099/2009 sätestatud nõuete kohaselt. Koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise koolitust, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud loomade tapmise koolituse programmi. Koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise eksamit, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra.
§ 132. Põllumajandusloomade tapmise pädevustunnistus
Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolituse ning eksami sooritamise kohta väljastab Veterinaar- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule määruse nr 1099/2009 kohase tunnistuse.
Täiendavalt loe määrust elektroonilisest Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012002
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel
Eesmärk on kaitsta loomi parimal võimalikul viisil kannatustest, valust ja stressi. Seaduse eesmärk on soodustada loomade heaolu ja head kohtlemist. Tarbetu valu ja kannatuste tekitamine loomadele on keelatud. Lisaks sellele tuleks loomade pidamisel igati hoida loomade tervist ning arvestada loomade füsioloogilisi vajadusi ja käitumistavasid.
Määrus sisaldab miinimumnõudeid.
Määrus täpsustab ja ajakohastab loomade kaitse üldist direktiivi 93/119 uuenenud meetodite ja tingimuste edasiarenemise kohaselt.
Uue määruse eesmärgiks on parandada loomade heaolu tapmise ja surmamise protsessis seades ettevõtetele tehnilisi ja toimingulisi (halduslikke) nõudeid.
Määrusega nähakse ette:
Määruse sisu ja reguleerimisala
määrusega kehtestatakse eeskirjad loomade surmamise ja sellega seotud toimingute kohta.
Määrust ei kohaldata:
Erandid rituaalsel tapmisel.
Standardne töökord
Heade tavade juhised
Pädevustase ja –tunnistus
Surmamist ja sellega seotud toiminguid tohivad teha üksnes vastava pädevustasemega isikud viisil, millega ei tekitata loomadele välditavat valu, ängi või kannatusi. Pädevustaseme teoreetilisel koolitusel käsitletavad põhiteemad on:
Liikumise piiramise ja uimastamisseadmete kasutamine
Loomade heaolu eest vastutav töötaja
Uimastamismeetodid
Määruse nr 1099/2009 artiklis 2 on toodud määruse raames kasutatavad mõisted:
"uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess,
"tapmine" – loomade hukkamine inimtarbimiseks.
Lubatud uimastamismeetoditeks sõltuvalt loomaliigist või -kategooriast või surmamise eesmärgist on (I lisa):
o mitteläbistav poltpüstol,
o kuul ja tulirelv,
o matseratsioon,
o tservikaaldislokatsioon,
o löök pähe;
o uimastamine kogu keha läbiva elektrivooluga,
o elektriline veevann;
o süsinikdioksiid kahes etapis,
o süsinikdioksiid koos inertsete gaasidega,
o inertsed gaasid,
o süsinikmonooksiid (puhas allikas),
o süsinikmonooksiid koos muude gaasidega;
Täiendavalt loe määrust elektroonilisest Euroopa Liidu Teatajast:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:303:0001:0030:ET:PDF
Väikestes kogustes kodulinnu-, küüliku- ja jäneseliha otsetarne (määrus nr 1099/2009,
artikkel 11)
Lõpptarbijale või lõpptarbijat otse varustavatele kohalikele jaemüüjatele väikestes kogustes liha otsetarnimise eesmärgil taludes tapetavate kodulindude, küülikute ja jäneste suhtes kohaldatakse alltoodud nõudeid tingimusel et talus tapetavate loomade arv ei ületa maksimaalset lubatud loomade arvu.
Väike kogus - loomade arv ei ületa maksimaalset loomade arvu, mis kehtestatakse vastavalt määruse nr 1099/2009 artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Eesmärk on kaitsta loomi parimal võimalikul viisil kannatustest, valust ja stressi. Seaduse eesmärk on soodustada loomade heaolu ja head kohtlemist. Tarbetu valu ja kannatuste tekitamine loomadele on keelatud. Lisaks sellele tuleks loomade pidamisel igati hoida loomade tervist ning arvestada loomade füsioloogilisi vajadusi ja käitumistavasid.
Määrus sisaldab miinimumnõudeid.
Määrus täpsustab ja ajakohastab loomade kaitse üldist direktiivi 93/119 uuenenud meetodite ja tingimuste edasiarenemise kohaselt.
Uue määruse eesmärgiks on parandada loomade heaolu tapmise ja surmamise protsessis seades ettevõtetele tehnilisi ja toimingulisi (halduslikke) nõudeid.
Määrusega nähakse ette:
- loomade surmamist puudutavad üldised põhimõtted,
- lubatud uimastamis- ja surmamismeetodid ning uimastamise tõhususe kontroll,
- tapamajades nõutavad lisatingimused, tegevusjuhendid ja seiremenetlused,
- uimastusseadmete kasutusjuhendid ja hooldusaruanded,
- loomade surmamisi ja tapmist teostavate isikute pädevusnõudeid,
- ettevõttes pädev loomade heaolu eest vastutav töötaja,
- loomarühmade surmamise ning hädatapmiste tingimused.
Määruse sisu ja reguleerimisala
määrusega kehtestatakse eeskirjad loomade surmamise ja sellega seotud toimingute kohta.
Määrust ei kohaldata:
- surmamine teaduslike katsete käigus,
- jahipidamise või harrastuskalapüügi ajal,
- härjavõitlustel,
- kodulindude, küülikute ja jäneste tapmisel kodus isiklikuks tarbimiseks.
Erandid rituaalsel tapmisel.
Standardne töökord
- võetakse arvesse seadmetootjate soovitusi,
- määratakse iga uimastamismeetodi jaoks põhiparameetrid, et tagada meetodite tulemuslikkus loomade uimastamisel,
- täpsustatakse abinõusid, mida kohaldatakse kui loom ei ole nõuetekohaselt uimastatud või rituaalse tapmise puhul ilmnevad loomal elusoleku tunnuseid.
Heade tavade juhised
- juhiste eesmärk on hõlbustada loomakaitsenõuete rakendamist loomade tapmisel,
- pärast heade tavade juhiste väljatöötamist arendavad ettevõtjate organisatsioonid neid edasi ja levitavad neid,
- Veterinaar- ja Toiduamet hindab juhiseid, kooskõlas olemasolevate ühenduse suunistega.
Pädevustase ja –tunnistus
Surmamist ja sellega seotud toiminguid tohivad teha üksnes vastava pädevustasemega isikud viisil, millega ei tekitata loomadele välditavat valu, ängi või kannatusi. Pädevustaseme teoreetilisel koolitusel käsitletavad põhiteemad on:
- loomadega tegelemine tapakohale suunamisel,
- loomade liikumise piiramine uimastamisel või surmamisel,
- loomade uimastamine,
- uimastamise tõhususe hindamine,
- elusloomadele köidikahelate asetamine või nende ülesriputamine,
- uimastatud loomade veretustamine,
- religioosne tapmine.
Liikumise piiramise ja uimastamisseadmete kasutamine
- loomade liikumise piiramise või uimastamise seadmeid, hooldavad ja kontrollivad eriväljaõppe saanud isikud. Ettevõtjad koostavad hooldusaruande ja säilitavad vähemalt 1 aasta jooksul inspekteerimisteks,
- uimastamistoimingute ajal on koheselt kättesaadavad asjakohased varuseadmed.
Loomade heaolu eest vastutav töötaja
- on 150 000 ühikut lindusid/küülikuid aastas tapva ettevõtte otseses alluvuses ning
- annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse ettevõtjale,
- töötajal peab olema pädevustunnistus,
- registreerib tapamajas loomade heaolu seire tulemused ja koostab aruande ettepanekutega loomade heaolu parandamiseks.
Uimastamismeetodid
Määruse nr 1099/2009 artiklis 2 on toodud määruse raames kasutatavad mõisted:
"uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess,
"tapmine" – loomade hukkamine inimtarbimiseks.
Lubatud uimastamismeetoditeks sõltuvalt loomaliigist või -kategooriast või surmamise eesmärgist on (I lisa):
- mehaanilised meetodid:
o mitteläbistav poltpüstol,
o kuul ja tulirelv,
o matseratsioon,
o tservikaaldislokatsioon,
o löök pähe;
- elektrilised meetodid:
o uimastamine kogu keha läbiva elektrivooluga,
o elektriline veevann;
- gaasi kasutamisel põhinevad meetodid:
o süsinikdioksiid kahes etapis,
o süsinikdioksiid koos inertsete gaasidega,
o inertsed gaasid,
o süsinikmonooksiid (puhas allikas),
o süsinikmonooksiid koos muude gaasidega;
- muud meetodid:
Täiendavalt loe määrust elektroonilisest Euroopa Liidu Teatajast:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:303:0001:0030:ET:PDF
Väikestes kogustes kodulinnu-, küüliku- ja jäneseliha otsetarne (määrus nr 1099/2009,
artikkel 11)
Lõpptarbijale või lõpptarbijat otse varustavatele kohalikele jaemüüjatele väikestes kogustes liha otsetarnimise eesmärgil taludes tapetavate kodulindude, küülikute ja jäneste suhtes kohaldatakse alltoodud nõudeid tingimusel et talus tapetavate loomade arv ei ületa maksimaalset lubatud loomade arvu.
- loomi tuleb surmamisel ja sellega seotud toimingutes säästa kõikidest välditavatest valudest, ängist ja kannatustest,
- loomi tohib surmata üksnes pärast uimastamist, teadvuse ja tundlikkuse puudumine tagatakse kuni loomade surmani,
- surmamist ja sellega seotud toiminguid tohivad teha üksnes vastava pädevustasemega isikud viisil, millega ei tekitata loomadele välditavat valu, ängi või kannatusi.
Väike kogus - loomade arv ei ületa maksimaalset loomade arvu, mis kehtestatakse vastavalt määruse nr 1099/2009 artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Hügieeninõuded linnuliha ja küülikuliha töötlemise osas kattuvad. Nõuetega saate tutvuda õpiobjektis "Koduküülikud ja nende algtöötlemine". Link "Hügieeninõuded küülikuliha tootmisel"