Nõuded kohtlemisel tapamajas
Tapaeelse pidamise ajal hoitakse maismaalinde ilma söömata 8—12 tundi; veelinde – 4—8 tundi. Juurdepääsu veele ei piirata. Et linnud võib saata kohe autost tapaliinile, siis nälgimine tuleb teha farmis.
Moodulkastid/konteinerid lindudega eemaldatakse autolt ja ladustatakse küllalt lähestikku. Linnud jäävad moodulkastidesse, nad on näljased, janused. Temperatuuril 7−18 °C kaotavad linnud umbes 0,2% eluskaalust tunnis. Temperatuuril 29 °C kaotavad nad 0,5% eluskaalust tunnis, seega hakkavad kaotama ka juba rümba kaalus. Potentsiaalne kuumastress suureneb kui ruumitemperatuur on üle 17 °C. Kui sellele lisandub ka kõrge õhu suhteline niiskusesisaldus, algab kuumastress varem. Oluline on ruumi ventileerida, et eraldada soojust. Samas pole ventilatsiooni kasutamine kuigi efektiivne neile moodulkastidele, mis asuvad virna keskel. Seega hoiuaeg tapaeelselt peab olema minimaalne, kuid siiski tuleb tagada tapaliini tõrgeteta töö.
Linnud vajavad puhkeaega, vähemalt üks tund, kui nad on transpordi ajal olnud külma käes. Kui külmastressis olnud linnud suunata koheselt tapaliinile, siis saadakse punase nahaga rümbad.
Kuumastressi mõju liha kvaliteedile
Ootealal tapamajas peab olema piisav õhutus, et soojus ei pääseks laadungisse. Suvekuudel kuuma ilmaga kannatavad linnud transpordil kuuma käes, mis hiljem mõjutab liha kvaliteeti. Kuumastressis olnud kalkuni (üks tund, kehatemperatuur 42 °C) lihas tekib tugev surmakangestus. Kuumastressijärgne tugev surmakangestus põhjustab liha sitkuse/vintskuse, halvema veehoidmisvõime, madalama pH väärtuse ja tumedama värvi. See seletab ka liha õrnuse seose aastaajaga, külmal aastaajal saadakse õrnem ja suvekuudel sitkem rinnaliha. Nii glükogenolüüsi ulatus kui ka kiirus on tähtsad lihase õrnuse kujunemisel. Liha madalama lõpp-pH-väärtusega on vintskem. Ka mahlasus, aroom ja maitse on kuumastressis olnud loomade lihal vähem väljendunud.
Määruses nr 1099/2009/EÜ lisas II on toodud nõuded tapamajade planeeringule, konstruktsioonile ja sisseseadele :
Määruses nr 1099/2009/EÜ lisas III sätestatakse nõuded loomade käitlemisele tapaeelselt.
Tapaeelse pidamise ajal hoitakse maismaalinde ilma söömata 8—12 tundi; veelinde – 4—8 tundi. Juurdepääsu veele ei piirata. Et linnud võib saata kohe autost tapaliinile, siis nälgimine tuleb teha farmis.
Moodulkastid/konteinerid lindudega eemaldatakse autolt ja ladustatakse küllalt lähestikku. Linnud jäävad moodulkastidesse, nad on näljased, janused. Temperatuuril 7−18 °C kaotavad linnud umbes 0,2% eluskaalust tunnis. Temperatuuril 29 °C kaotavad nad 0,5% eluskaalust tunnis, seega hakkavad kaotama ka juba rümba kaalus. Potentsiaalne kuumastress suureneb kui ruumitemperatuur on üle 17 °C. Kui sellele lisandub ka kõrge õhu suhteline niiskusesisaldus, algab kuumastress varem. Oluline on ruumi ventileerida, et eraldada soojust. Samas pole ventilatsiooni kasutamine kuigi efektiivne neile moodulkastidele, mis asuvad virna keskel. Seega hoiuaeg tapaeelselt peab olema minimaalne, kuid siiski tuleb tagada tapaliini tõrgeteta töö.
Linnud vajavad puhkeaega, vähemalt üks tund, kui nad on transpordi ajal olnud külma käes. Kui külmastressis olnud linnud suunata koheselt tapaliinile, siis saadakse punase nahaga rümbad.
Kuumastressi mõju liha kvaliteedile
Ootealal tapamajas peab olema piisav õhutus, et soojus ei pääseks laadungisse. Suvekuudel kuuma ilmaga kannatavad linnud transpordil kuuma käes, mis hiljem mõjutab liha kvaliteeti. Kuumastressis olnud kalkuni (üks tund, kehatemperatuur 42 °C) lihas tekib tugev surmakangestus. Kuumastressijärgne tugev surmakangestus põhjustab liha sitkuse/vintskuse, halvema veehoidmisvõime, madalama pH väärtuse ja tumedama värvi. See seletab ka liha õrnuse seose aastaajaga, külmal aastaajal saadakse õrnem ja suvekuudel sitkem rinnaliha. Nii glükogenolüüsi ulatus kui ka kiirus on tähtsad lihase õrnuse kujunemisel. Liha madalama lõpp-pH-väärtusega on vintskem. Ka mahlasus, aroom ja maitse on kuumastressis olnud loomade lihal vähem väljendunud.
Määruses nr 1099/2009/EÜ lisas II on toodud nõuded tapamajade planeeringule, konstruktsioonile ja sisseseadele :
- tapaeelse pidamise rajatistesse projekteeritud ventilatsioonisüsteem on ehitatud ja hooldatud selliselt, et kõigi eeldatavate ilmastikutingimuste puhul oleks pidevalt tagatud loomade heaolu;
- kui nõutakse mehaanilisi ventileerimisseadmeid, nähakse ette häireseadmed ja varuruumid, mida saab nimetatud ventilatsiooniseadmete rikke korral kasutada.
Määruses nr 1099/2009/EÜ lisas III sätestatakse nõuded loomade käitlemisele tapaeelselt.
- Loomade heaolu eest vastutav töötaja või otse loomade heaolu eest vastutavale töötajale aru andev isik peab iga loomasaadetise heaolu-tingimusi loomade saabumisel süstemaatiliselt hindama, et välja selgitada prioriteedid, määrates eelkõige kindlaks, millistel loomadel on heaoluga seotud erivajadusi ja milliseid meetmeid tuleb võtta nende vajaduste rahuldamiseks.
- Loomad laaditakse maha pärast saabumist võimalikult kiiresti ja tapetakse seejärel tarbetu viivituseta.
- Loomade transportimiseks kasutatavaid konteinereid hoitakse heas korras ja nendega käiakse hoolikalt ümber, eriti juhul, kui need on painduva või perforeeritud põhjaga, neid ei visata, lasta kukkuda või lükata ümber. Konteinerid laaditakse peale ja maha horisontaalselt.
- Kui konteinerid paigutatakse üksteise peale, võetakse vajalikud ettevaatusabinõud, et piirata uriini ja fekaalide langemist allpool olevatele loomadele; tagada konteinerite stabiilsus; tagada ventilatsiooni takistusteta toimimine.